1058.
Tuesday, August 24th, 2010huvitaval kombel ei jõua nüüd, kui oleks (ja oleks isegi vist kasulik ning mõistlik) millestki päriselt kirjutada, siia peaaegu ühtegi kriipsu. mujale küll ja ükskõik, mis teemal. aga Sellest mitte. kirja vahel saab, aga see kustub sama kiiresti, sest selle portsu blogisse pistmine tundub kuidagi … odav. ja kuidagi viisakakam tundub seda ise tassida. tulemuseks ongi tunde ümaramaks lihvitud mõistujutt. hetkel veel jah. teagi, kas asjatu või mitte.
selle kõige tore pool on samas, et muidu iseenesestmõistetav saab oluliseks ja tähelepanu. ja näeb, kui palju on tegelikult mõttetut virinat ja ärritumist suvalistel teemadel. täiesti ebaoluline, millele end ja oma närve-aega-energiat raisatakse. see, mis päriselt oluline või hea või väärtuslik, saab vähem, kui üldse mingit tähelepanu. hämmastav. ja kurb.
kusjuures, suve läbi hommikust õhtuni töö rabamine toob paljude näole küll hämmelduse, kuid on tegelikult pääsetee ja kergendus. midagi maskilaadset, hoiab (mõtted) eemal. hingetõmbeaega pole ka õnneks eriti olnud. see on vist üks variant sellega toimetulekuks. kuigi midagi hakkab vist läbi nn tilkuma, sest shokk ja alguses kaitseks ette tõmmatud eitus on üle taandumas, emotsioonid lahtumas, argipäev sisse trügimas ja mingi uus normaalsus vaikselt kujunemas. nägin Teda möödunud nädalal unes. kõige selle peale imestasin hommikul, et alles nüüd. uni ise ei olnud kurb. aga selle tunne küll, sest tead, et ärkad peagi üles.
ja asjad või valikud, mis on vaid enda kontrolli all, mis ei pudene su tahtmisest, tegevusest või tegevusetusest sõltumata puruks, ja sõltuvad ainult endast, omandavad ka uue, hinnalise tähenduse. tunnid trennis ei ole enam igavad või nürid
motivatsioon teha ja areneda on laes. varsti peaks kogutut ainult saavutusteks vormima.
puhkuseni hoian tempot, siis tahaks asjad paika loksutada. puhkuseplaan ütleb “ära”. teine õhk ja keskkond ning teemad. valikuid on. rohkem kui valida suudab. igale poole tahaks

