1053.
üks nähtus, mida ma ei mõista. mõttetalgutel (ja paar nädalat varem raadiost ka) kuulsin paari kommentaari, et mis e-riik meil ikka on. et netipangandus meil on küll, aga tegelikult on see ikka täiesti valesti üles ehitatud (ma ei täpsustanud) ning see id-kaardi kasutamise propageerimine on ikka kellegile kasulik (seda arvas raadiokuulaja, kui pankade nn pini-kaardi tingimusi kitsendati). natuke kihvatas sees. ma küll ei tea, kui palju nood kõnelejad ise mingeid teenuseid kasutavad, aga tundus, et nad on ülekohtused.
mõned näited minu ampluaast, mille mugavuse-lihtsuse ja enesestmõistetavuse üle ma ikka vahel imestan. ja muidugi rõõmustan.
- e-haiguslugu – printisin äsja välja röntgenpildi kokkuvõte, et see ortopeedi juurde kaasa võtta. ajaline sääst, et ei pea seda perearsti juurde tooma minema vähemalt tund-poolteist. tõsi, hamba-arsti puudutav inf on sealt hetkel veel puudu. arendus?
- ühistranspordi kuukaart id-kaardina, selle ostmiseks ei pea kuhugi minema
- internetipangandus
- kinopileti ostmine – arvutist, maksad netipangas ja hiljem kinos prindid koodi vahendusel välja. ei mingit järjekorda ja sularaha hankimist jne.
- elektroonilised andmebaasid – äriregister, maksuamet, kinnisturegister jms
- tuludeklaratsiooni esitamine – ma polegi seda paberil teinud.
- dokumentide elektrooniline taotlemine
- ID-kaart ja selle kasutusalad
- mobiiltelefon kui parkimisvahend, bussipileti ostja jne.
- m-konto mobiilidel
- WiFi meeletu levimine
kindlasti on veel palju asju, mida ma ei vaja või mille olemasolust ei teagi.
igatahes on bürokraatia kogus minu elus viimase 10 aasta jooksul oluliselt kahanenud. ehk ma ei pea asjade ajamiseks kulutama (kasutaks siinkohal isegi sõna raiskama) aega kusagile minekuks, järjekorras seismiseks ning paberite määrimiseks ja tekitamiseks, vaid teen seda kiirelt arvuti tagant. vabanenud aja saab kvaliteetsemalt ära kasutada.
kui see pole e-riik, siis mis on?:P
minge küsige näiteks itaallastelt nende ID-kaarti (väikesemõõduline paberist poster) näha. asjad loksuvad kohe paika:)
audio: Soultounite vol 35, mix, soulful & deep house.
May 7th, 2009 at 4:17 pm
Need virisejad on kas väga kodused inimesed või ei ole nad elanud “mahajäänud” Lääne-Euroopas, kus iga samm riigi/panga/ülikooliga suhtlemisel tähendab üürilepingu ja viimase 6 kuu palgalipikutega ringi tuuseldamist, järjekordades seismist, blanketihunnikute täitmist ja üleüldist piina.
UK pangandussüsteemi kasutajaliides (kontorid, internetipank, telefonipank) jne oli aastal 2005, kui seal elasin, ikka tõeline relikt. Tšekiraamatud, 45-min järjekorrad ja A2 formaadis blanketid.
Ma olen kasutanud ID-kaarti:
* pangas autentimiseks
* ühistranspordis pileti olemasolu tõestamiseks
* tuludeklari esitamiseks (vot see on üks kuldaväärt rakendus!)
* demokraatia teostamiseks e valimistel osalemiseks
* passi asemel euroopas reisimiseks
* tööandjale digiallkirjastatud puhkuseavalduse, töölähetuse aruannete jms esitamiseks
* teise inimese volitamiseks enda asemel MTÜ üldkoosolekul hääletama
* Apollo raamatukaupluse kliendikaardina
OK, ilmselt oli ID-kaardi rakenduste omaksvõtt alguses pisut aeglasem kui võinuks, aga tänaseks teeb ID-kaart ja digiallkirjastamise arhitektuur elu suhteliselt paljudes kohtades mugavamaks.
May 7th, 2009 at 4:44 pm
aitäh, digiallkirja ja ID-kaardi kliendikaardina kasutamisena täitsa unustasin.
täitsa nõus. kuniks pole kusagil bürokraatiaga maadelnud, ei oska hinnatagi, kui hästi meil on.
May 8th, 2009 at 9:08 pm
samas, selle nimekirjas esines 2x sõna “printima”. iMHO poleks see vajalik nii et arenguruumi on
oma eelmisest tööst veel meelde tuletades: ajakirjanikele meeldib ilmselt ka Avaliku Teabe Seadus ja dok.registrid. Praegusest tööst – noh, niisama oleme tublid
May 8th, 2009 at 11:12 pm
jesjes, e-haigusloos on veel paar arendust teha ning kinopileti ribakood võiks moblaekraani vahendusel edasi antav olla. või üldse ID-kaardiga siduda, kliendikaart on juba. äkki konkurnets Cinamoni näol arendab sedagi edasi.