1049.
tuleb noore pensionäri postitus. päev kolm. eile tegin olude sunnil juba omal jalal kaks sammu (mitte järjest). nüüd paar päeva ei proovi. öösel muidugi painutasin end juba, et mugavam ase leida - selili magamine väsitab.
see kargundus on aga tõsine sport ja töö, tavapärane 15 minutiline poeskäik võttis tunni rohkem. viie puhkepausi ja märja nahaga. ostukäru liigutamine on logistika omaette kui mõlemad käed on kinni. paar korda päevas on hea tegelikult välja komberdada, sest pidev toasisutumine on sellise ilmaga (ja üldse) piin. õnneks on kõik käe-jala juures, ei pea kaugele kõmpima. kuna pole aastaid haige olnud, siis ei olegi vist nii palju järjest kodus olnud.
joodi ajel oranzh jume hakkab jalal aga vaikselt taanduma ning Sepp enam grillkanaga “nagu kaks tilka vett” varsti võrrelda ei saa.