1028.
et olen esimesi päevi tööl ning vaikselt alustamisstressis, luban endal üks virin:P mõtlesin küll, et ei postita seda, aga juhtusin ühe õnnetust kajastava loo õelaid ja parastavaid kommentaare lugema ning see kinnitas mõningat siin väljatoodut.
et siis, kusagil ära käies meeldib mulle teisi rahvaid vaadata. et mida ja millest nad räägivad, kuidas asjusse suhtuvad, kuidas mingites olukordades käituvad jne. juba päeva-paariga näeb erinevusi. mõned tähelepanekud viimastest nädalatest. ehk mis on Eesti Elu Eripärad.
- patriotism selle näol, et osta miskit kola, mida Eestis ka müüakse, välismaalt, sest sealt saab odavamalt, ning siis viriseda, kuidas siinsed hinnad on nii kõrged ja valik kasin.
- ärapanemine ja “ma olen targem või parem kui sina” ruulib üle tolereerimise. eriti puhul, mil erinevat ei mõisteta. abistamisest rääkimata.
- pigem pooltühi kui pooltäis
- inimese abistamine (lapsevanker trammi, ukse avamine jne) tundub olevat miskit piinlikku, et häbenevad kohati nii aitaja kui abisaaja
- see, kuidas saab tünga panna või midagi virutada, ning seeläbi säästa, on kohati olulisem kui au ja väärikus
- põhimõtted on nõrkadele. või siis kasutatavad nii kaua kui nad endale kasulikud
- pigem “mina” kui “meie” (ehk, mis mulle sellest kasu on?)
- mis on tundmatu-mõistmatu või mis lihtsalt ei huvita, on mõttetu, nõme, “pede” jne. see, et sisu ei tea, ei takista selle kohta lahmivalt arvamast
- olulised on asjad (ja “show off”), mitte see, mida nendega saavutada või teha saab
- palju tehakse oma reegleid. osalt ka vastuolus ühiskondlikult kokku lepitu või heade tavadega (liikluseeskirjade eiramine näiteks)
- kellel jõud, sellel õigus
- ettemõtlemine ehk, mida üks kasulikuna näiv tegu pikemalt kaasa võib tuua, pole väga popp. laste ees punase tulega autode vahel õnnetust trotsides tee ületamine näiteks. selgita siis lapsele, et üle minnakse rohelise tulega või et tee nii, nagu suured ette teevad
- jne
ei, ma ei ole ka patust puhas ja märkan liigagi tihti, et võiks ja saaks paremini. ja tegelikult on palju häid asju ka ning elu siin kihvt.
sinine. Tallinn, juuli 2008. suuremalt.
audio: Coldplay – Fix You
July 11th, 2008 at 12:22 pm
Tahaks sulle tiba takka kiita. Nimelt ma pole küll suurem asi USA mõttemaailma fänn aga tegelt on ikka hiiglama tore kui inimesed sulle tänaval naeratavad, baarmen sulle alati tere ütleb ja isegi ainsa valgena(okei, tegelt 2-kesi Sepaga) rongipeatuses seistes on kõik mustad sulle lahkelt nõus teed näitama(Brooklyn).
Tahtmatult tekib mõte, et mille kuradi pärast ma peaks sellel vingus maal elama?!
July 11th, 2008 at 2:01 pm
[...] vida linda Posted on July 11, 2008 by Liisu Lugesin Irmotška ja Rivo heietusi ning suures osas ma olen nendega isegi nõus, aga samas on meie ümber ju ka nii palju [...]
July 14th, 2008 at 11:26 pm
tead, ma jõudsin just Itaaliast tagasi. varasemalt olen ma mingil seletamatul põhjusel seal käinud autoga. Seekord siis esimest korda riiast lennukiga sinna ja tagasi riiga, kuna pisike ja armas koht varasemast välja vaadatud ja seigelda enam ei viitsinud. mistõttu kontrast oli liigagi suur. autoga naastes 3-4 päeva läbi saksa, poola jne on aega nö kohaneda muutuvate oludega. lõuna ajal itaalias lennukisse ja õhtuks kodulinna naastes nats tuli masendus peale küll. seesama mõte – kuidas ühes kohas ei tehta pisiasjadest proleemi, kuidas elu võetakse sellisena nagu see on ja kus auto aastaarv ega suurus ei oma tähtsust. alkoholi pruugitakse toidu kõrvale ja õhtuti tantsitakse ning seltsitakse ilma selleta. teises kohas seevastu.. ei tea kas see ikka on ainult päikesest