Itaaliast vol 2.1
Friday, July 25th, 2008
tüüpiline tänav Naapolis. ühtlasi ka tüüpiline ilm juuni alguses.
kaotasin vahepeal veidike märkmiku ära. sellest reisijutupaus.
05.-07.06. Naapoli
- lennukis satun kahe Somaalia neiu kõrvale, kes kannavad ca 26 soojakraadiga suuri jopesid. lennukinnitust lugedes (lennukis on raske mitte lugeda seda, mida kõrvalistuja) näen, et ta lendab juba homme tagasi. paranoiameeter liigub näitaja “sahkermahker” peale. toon pinginaabri hiljem pilvedest maa peale ja tema loodetud lumekuhjad on tegelikult vaid pilved.
- populaarne prügiprobleem paistab lennukisse ära.
- transfeer linna on segane ja üldises tekkinud arutelus (häälda: pikalt kuulates kõrvu lukustav lärm) kobingi maha üks peatus ning ca kaks kilomeetrit liiga vara. õnneks pole palav ja seljakott ka ei tapa. raudteejaama ümbrus on ainult liiga geto. lõhnast rääkimata. ja prügist. ja kontingendist. senine Itaalia kogemus ei lase sellest õnneks kaugeleulatuvaid järeldusi (stiilis “viimane kord, ausalt”) teha.
- hostel on kihvt - maailma parimaks valitud ning hubane korter, kus elutuba videoteegiga (mida õhtuti suurelt ekraanilt kambas jalkale sekka vaadatakse) ning väikesed (nelja- kuni kuuekohalised) toad. köök ja hommikusöök veel boonuseks. sobib.
- et ma ei oska küsimusele “mida sa siin teha tahad?” adekvaatset vastust anda, joonistab administraator mulle kaardile linnas ca kahe minutiga kuu jagu tegemist. eestlasi seal ööbinud pole, järgmistele tulijatele jätan seinale kaks krooni.
- esimesed päevad lihtsalt hulgun ja vaatan, mis on äge ning otsin, mida pildistada. linna keskele mäe otsa jõudes selgub, et see on väääääääga suur linn. pea nädalaga jõuab ainult vanemale osale pilgu peale visata.
- hostelis kuuleb palju amercanglishit, palju on ameeriklasi ning asi see kellegagi kampa lüüa. sellest juba järgmisel korral.



