www.blog.ee/rivos

Reichstag, Berliin, 3. juuni.

03.06 - Tallinn-Berliin.

esimesed kriipsud vean märkmikukapsasse juba Tallinnas, juurde olen märkinud “loodetavasti on see loetav ka mõne nädala pärast”. väikeste eranditega ongi, välja arvatud see märkus.

- lennujaamaturvakontrollis tekitab sel korral argumendi ehk ca 10 cm metallitüki, mida kasutame veneaegse luku avamiseks, asemel elevust hoopis kaamera päästik. too meenutab läbivalgustamisel süstalt. lubatakse süstlaga lennukisse, sest keegi läbivalgustajatest on valgustatud ja teab, milleks toda vidinat vaja läheb.

- lennukissepääsujärjekorras saan teada veidi, millest noored mõtlevad-millega tegelevad. keegi teismeline neidis arvanud, et külmetas omal munasarjad (vist, täpselt ei kuulnud) ära, ent 9 kuu pärast selgus, et mitte päris. jne.

- Berliinis on sügav ja soe öö ning sama kehtib hosteli kohta, kuhu jõuan ca 1ks. uks lukus-tuled kustus (hostelil) ja kerge paanika (mul). uksekell ei tööta, ukse juurde kleebitud paberil on küll miski telefoninumber, millele helistada, ent mida pole on riigi kood. keegi siiski lõpuks iigub ja avab.

- kümne euro eest saab täitsa normaalselt elada, neljased toad, muud vajalikud ruumid ühised ja koridori peal. endine tuletõrjemaja tähendab kõrgeid lagesid ja lahedat arhitektuuri. lootsin ainult aastaid tagasi, et minu kohtumised vedruvooditega on ammu ajalugu, ent me kohtusime taas. mis tähendab, et külge keerates saavad sellest osa nii sinu kui naabertoa elanikud.

04.06. Berliin

- linnas on tappa üks päev. otsustan olla turist ja alustan seda Reichstagist, kus pärast turvakontrolli üles klaaskuplit (sealt ka pilt) uudistama lubatakse.

- ilm on ilus, surgin veidi haavas noaga ja lähetan koju SMSi.

Berliinis on 24 kraadi ja päike. käes on tops Starbucksi kohvi (keskpärane) ja lähenen plaadipoele. et head töömeeleolu jätku.

- asjaolude kokkusattumisel (väsimus + Potsdamer Platz) leian end pärastlõunal kinost. enne filmi näeb treilerite asemel reklaame ning neistki enamus jalgpallipropaganda. kiri “pause” aga ilustab ekraani ca 90 minutit pärast algust, sest Sex & The City 140+ minutit on vist osadele ülejõukäiv, ja suurest saalist lähevad neli inimest jalutama.

- kino lähedalt maa alla laskudes (seal on viidad Food jms), leian miski laheda sushikoha, mis pakub kaasa ka. hinnad head (komplektid alates 5 eurost), sama kehtib toidu kohta.

- eriti rohkem peale kino ja arhitektuuri päevakavasse ei mahutagi, õhtuks olen laip.
- õhtul lebab hostelis laual techno-thriller “Deanquadrat Capricorn”. kahjuks ei käe muusikamaitse või keeleoskus sellest üle.

- toakaaslastega, Aasiast (neid on Berliinis üldse palju ja nendega kohtume hiljem veel), ei vaheta sõnagi. miskipärast ei tõmba mu “hi” jms viisakused vestlust üles. ah, ise teavad.

- tuju on ülev, ilm on hea ja ootus Itaalia suhtes, kuhu homme lennuk, paljulubav-ootav.

ja ühtlasi ka vol viimane sel korral.

kui piltnikest on keegi linnas, siis on see Alec Soth, kelle üht projekti eile vaatamas käisin ja täna veel teisegi otsa juhuslikult, samal ajal kui Arnold Newmani portree-esitlust otsisin, komistasin.

esialgu planeeritud nädal kuluks tegelikult veel ära, sest eriti ei ole veel tuju homme lennukile istuda ja koju laekuda. pigem hulguks veel ringi ja ahmiks kultuuri. paar päeva on möödunud egiidi all “üks vaatamisväärsus-galerii-näitus päevas hoiab doktori ära”, sest doseerisin alguses üle. jääb läbitöötamiseka ka ruumi. aga Berliini plaan sügisel uuesti tulla, vist uisumaratonile.

polegi nagu midagi toimunud v6i toimumas.

kaks päeva lubas, aga täna l6puks siis sajab. kohalikud ootasid vihma nädalaid, sest muru ja muu roheline on kollaseks k6rbenud. v6i pigem on see 6rn sabin poolesajamine. piisavalt asjalik muidugi, et pikapeale niiskeks ja vastikuks olemine muuta. niisiis on täna tubasem turistitamine ja kaks galeriid ning Tempelhofi lennujaam ootavad vaatamist. ongi viimased päevad kole asjalikult mööda linna trambitud, et puhkaks-mängiks ka vahepeal.

olen muidu veidi rohkem märkmeid teinud, kui see, mis siia j6udnud, ent pigem kannan need pärast kodus siia. niiehknaa täpitähetamist jms vaja.

nii, tagasi Berliinis. m6tlesin, eile, et sai 6igel ajal Naapolist minema, sest sinna j6udis 6ige suvi ja kuum (+30) kohale, ent lennukist maha saades tuli tünga tunnistada. täna on kuumus siiski järgi andnud ning tundub, et nädala l6puni tuleb 20 ja vähem kraadi sooja, mis linna uudistamisele oluliselt kaasa aitab. sest saab ka varjust välja jäävaid asju uudistada ja viitsib ehk kusagile ära eksima minna. väike mure ainult, et seljakotil on selga-jalga pakkuda vaid shortsid ja maikad. kaubandusv6rk siin samas eksisteerib, niiet hätta ilmselt ei jää.

täna käisin Juudi muuseumis ja see m6jus kuidagi rusuvalt, eriti paar installatsiooni, mis oma minimalistlikkusega väga j6uliselt m6juvad. näiteks Holokausti torn. pikk, kitsas ruum, kuhu ainus valgus ühest pilust sisse pääseb. lihtne, ent v6imas. muuseumi uus maja on aga kihvt tükk arhitektuuri.

kolm filmi on täis tiksunud ja olengi teel fotopoodi, et linti juurde hankida. kahtlustan, et fotokotti lisandub ka m6ni uus kaamera, sest vana kraami on siin tohutult, hinnad samas olematud. Voigtländeri 6×9 Bessa näiteks viskas juba silma.

homne plaan näeb ette paari fotonäitust ning Templehofis peaks ka enne ära käima, kui ta kinni pannakse. päris puhkus kohe.

surnud, peaaegu tàitsa. Amalfi coast saab krediidid ja m6rvasyydistuse. homme lendama ja Berliini. kahju on, sest rahvas on lahe ja kamp liigub eri suundades. Antoinette Firenzesse ja Rick vist Viini. yldiselt ma kahtlustan, et tulen siia peagi tagasi. jàlle ehk kambas.