esimene täispikk (1,5 kuud) võte sai eile ametlikult otsa. võtetega on nii, et külmetavad varbad, kraevahele tungiv vihm ning sinised näpud omandavad hoopis uue tähtsuse(tuse), kui näed viimase 45 päeva tegemise tulemusi treileris või lõpptulemusena. kihvt. piltniku töö tuleb muidu avalikuks alles järgmisel sügisel esilinastuse kanti. seniks sadakond “making of” kaadrit siin sirvimiseks.
hommikune linn oli justkui peale mingit suuremat õnnetust, vaid eredates vestides korravalvurid olid sündmuspaika valvamas. autosid polnud, inimesi ka suurt ei liikunud. üles haibitud häda ja õnnetus jäidki tulemata. kerge ülereageerimine vist, jälle.
“the” hotelli manu aga arutasid kaks ameeriklast eile õhtul, et nüüd võib hotell oma presidendisviiti õigusega presidendisviidiks nimetada.
sattusin eelmisel nädalal kahte asutusse (stuudio ja kool), kus midagi jätkusuutlikku ja pikaajalist ning olulist luuakse. kuid tingimused (peamiselt olme-) olid seal üsna masendavad, vana ja amortiseeruv ruum, ajast-arust infra, seinalt kooruv värv. üldse masendav õhustik. sellise pildi taustal arutatakse, kuhu ja kui kõrge kuju Tallinna lahte rajada ning mida kesklinnas veel purskama panna jne. kuidagi nihkes on asjad.
audio: Louie Vega feat Raul Midon – Cerca De Mi (Wagon Cookin’ Contigo Mix)
ma ei ole suurem asi multikavaataja, aga eile animafestivali Animated Dreams auhinnalist valikut nähes tuli küll tahtmine rohkem kui kritseldada osata.
õhtul aga läheb vist põnevaks, sest asume epitsentri lähedal, kuid keegi käitumisjuhendit jagamas ei ole käinud. targem vist kas kodus või sealt kaugel asuda. üldiselt on kogu see kära ja aktsioon selle visiidi ümber halenaljakas.
viidat mix on rida üsna vanadest lugudest, mis aegumatutena ühte ritta seatud. esmaspäevane.
audio: C&M Productions In The Mix – Soulful Pearls Vol.3, playlist.
viimase nädala jooksul kogetud hea:
- uus Bond – eelarvamust uuest osatäitjast Daniel Craigist oli enne filmi kasin, kuid ta täitsa sobis sinna ning tegi hea rolli. film ise on erinevalt viimastest üsna tehnikavaene ning mäng ongi rohkem psühholoogiline, see on hea.
- filmidest veel The Moguls ehk komöödia väikelinnasõpruskonnast, kes otsustavad haljale oksale jõdumiseks pornofilmi vändata. sisu tegelikult muhedam ja ironiseerivam kui see ühelauseline sünopsis lubab.
- ja American Dreamz on ka omamoodi muhe, IMDB madalast reitingust hoolimata.
- ja Thank You For Smoking on hea.
- Re:Jazzi uus album – eelmistega võrreldes vast veel klassikalisem. aga hea.
- udused õhtud – Tallinn on ca 19st üsna tühi ja vaikne linn, piltnikel hea uidata. film ootabki ilmutust. üldiselt on kusagil kaamera ja arvuti miski kala, mis tähendab nihkes (loe: koledaid) värve sRGB värviruumis ning üldse koledat üldmuljet. seega digifaile siia natuke aega ei jõua. seniks saab vanade kaadritega tutvuda näiteks Flickris, kuhu tagantjärele asju üles olen laadinud. sealt leiab ka mõned piilukad “Kuhu põgenevad hinged?” võtteilt, mida veel viie päeva jagu järgi jäänud.
- ajakiri Ruum muutub üha enam huvitavaks, lahedad persoonid, head teemad. esimeste numbrite eklektilisusest pole eriti jälgegi.
- PÖFF algas tänasega, järgmised paar nädalat võtan saalidesse kaamera kaasa.
audio: Re:Jazz – Inner City Life
üldiselt on 21. sajandi (e-)Eestis üsna muhe ja lõbus elada. aga, kui keegi neandertaallane on lõhkudes õuevärava blokeerinud ja luku rikkunud, sest ei pääsenud sisse (silt on ka väljas – väljapääsu ei ole), laseb lapsel majade vahel ja akende all põit tühjendada (avaliku-tasuta tualetini on 50 m) või ühistranspordis bussijuhi juurde koondatud (sest mujal kistakse need nalja pärast niisama lahti) avarii puhul akna purstamiseks kasutatavaid haamreid vaadates tekib küll filosoofiline mõte “mis inimestel viga on?”
muusikahuvilisele aga hea teadmine, et Cafe Del Mari vanemad konservid on ka siia lõpuks jõudnud.
