www.blog.ee/rivos

Kuna üritasin, ebaõnnestunult, kõike kogetut ja nähtut kirja panna, tuli pikemalt. Paljud asjad on siiski seletamatud ja kirjeldamatud ning soovitav ise kogeda.

Üldiselt ongi Itaalia midagi, mida peab ise nägema. Kohalikud, hea kohv, ilm, see õhustik, hea toit. Samuti tasub mitu piirkonda üle vaadata, maakonnad ja linnad erinevad üksteisest.

Pilti tegin vähe ning oleks võinud üldse suure kaamera koju jätta. Suuremates linnades ei tundnud end tehnikaga vehkimiseks eriti turvaliselt, sageli samas ei tahtnud ka. Peegelkaamera kotist õngitsemine on üldse killer igasuguste hetkede püüdmiseks, kompaktist tundsin puudust ning järgmisel korral saab targem olla.

Alustuseks veel ka selline info, et see oli esimene nn päris reis – ise idee leitud, organiseeritud ja ära tehtud-käidud. Töö asjus ja mingitel põhjustel veel on niisama ka üsna suur osa Euroopast läbi käidud, aga need rohkem paaripäevased sutsakad ehk ei loe. Seega võib see kõik natuke naiivne tunduda, aga küll me jõuame tõsisemalt ka reisida.

Eesmärki või mingit olulist tulemust ei planeerinud. Mida kindlasti näha, ka ei olnud. Lihtsalt ära käia ning kultuuriliselt natuke teistsugusemas kohas kui ülemine osa Euroopast. Kohvist, päikesest, heast toidust rääkimata.

Tegelikult on kõiges selles süüdi (blame Canada, always) meie talvine ilm, mis ühel veebruaripäeval eriti silma ja närvi ning kraadiklaasi torkas. Itaalia sai sihtkohaks, sest kolm aastat tagasi seal Milaano lähedal veedetud paar päeva jäid meelde.

Kui minekuplaani ning marsruuti ühele sõbrale (tema privaatsust hinnates nimetagem edaspidi S, sugu N) presenteerisin, oli ta kohe käsi ja seljakott. Kaksi on esimest korda omal käel laias maailmas natuke turvalisem ja rahulikum. Üksi, samas, on kontakt teistega suurem. Omas seltskonnas suhtled ikka rohkem omavahel, üksi minnes oled suhtlemisvajadust sunnitud rahuldama teiste peal või abiga.

audio: Was A Bee - On A Clear Day (You Can See Forever)
(more…)

olen vist nüüdseks suurest puhkamisest end välja puhanud-maganud, et enam ei kuku kell 18 ära, ning valmis sotsialiseeruma ning uusi plaane tegema. eile selgus näiteks poolkogemata, et läbi Berliini viiakse Pisasse pooleteistuhande raha eest. ent puhkuse kuupäevi 2007 veel ei tea, seega napikas. üldiselt olen laubast saadik kirjutanud reisikirja, juba on 15 000 tähemärki ning alles neljanda päeva juures. lõhnab romaani järele.

audio: Lux - Secret Fish

huh. tagasi. viimase kahe päeva jooksul ei ole suurt reisimise tõttu maganud ning aeg ja kõik on seega eriti slow motion. üle-eile Firenzest läbi Milaano ja Berliini alguse saanud tagasitulek tipneski eile öösel Berliinis (a.k.a saun) paari suht kiire, ent jaheda dringiga.

üldiselt ongi natuke kergendus käia ringi, ilma et peaks aksessuaariks kaasas olema miski veepudel, mis korra tunni jooksul täitmist nõuab. või varjus liikuda üritama, et päike väga ära ei kärsataks. ja duši all käimine ei muutugi enam kohe peale duširuumist välja astudes mõttetuks, viis-kuus korda päevas. selle kõigega muidugi harjub.

teisalt on jälle kahju, sest Itaalia on nakkav ning selle pea kahe ja poole nädala jooksul nägime nii mõndagi, samas jälle hästi vähe. et väisab teda millalgi uuesti, kevadel või sügisel, kui saunaahi ei ole veel või enam nii kuum nagu praegu.

märkmeid on pikemalt, need lähipäevil. pildid ka. üritab seni end eesti aega ja ruumi tagasi harjutada.

audio: The Afterlife Lounge, album.

nii. Siennas oleme (googeldage ise valja). ilm on selline, et inimene ei higista, vaid sulab. see on ka ainus ebameeldiv t6ik. muidu on kohv h22, jalka MMi finaal oli bro ja Itaalia ise on seni end h2stu yleval pidanud. pikemalt n2dala p2rast. ciao.

pakkisin hommikul kella neljani ja siis päeval tegin kordusetenduse kella 15ni. nüüd on vist kõik lõpuks valmis. ja vajalik mittevajalikust eraldet. vaid hääletu mobiil, peab vist taas helinaid kasutama hakkama, on veel kuhugi kadunud. loodan, et mitte takso tagaistmele.

paar nädalat on siin siis vaikus. reisi- ja muud jutud räägime, kui tagasi laekume. Itaalia, hoia alt.

audio: Jimpster - Blazing Water