there is a story waiting to be told
vaatan inimesi ja mina näiteks ei saa avalikus kohas raamatut lugeda. maksimaalselt ajalehte, sedagi kusagil muru peal, teistest eemal. muidu on mul mingi kihk inimesi tsekata ja siis loen ning tõstan pilku ning 30 lk hiljem ei mäleta ikkagi midagi, mis silme eest läbi käis. küll on meeles mõned värvikamad möödakõndijad.
September 30th, 2005 at 10:25 pm
siis on veel seda tüüpi inimesed, kes ei jälgi möödujaid, vaid on justkui süvenenud raamatusse, iseend meelitades, et hoopis neid märgatakse. ka nemad ei mäleta hiljem raamatust suurt midagi, sest keskenduvad liialt sellele, kuidas ja mis valguses nad paistavad.
mul on üks neist kolmest paar korda juhtunud.
ja siis on kolmas tüüp, kes laseb end raamatust niivõrd kaasa haarata, et ei märka ümberringi toimuvat enne kui hakkab külm, sadama või läheb pimedaks
October 1st, 2005 at 5:32 pm
mõned suudavad end ülihästi ümbritsevast välja lülitada. eks see ole muidugi harjutamise asi ka.. tänu mitmeaastasele igapäevasele rongisõidule suudan ühistranspordis ka süvenenult lugeda