www.blog.ee/rivos

puhkus (tervitan siinkohal kõiki töötajaid). tähendab, et siin tuleb pause ette. järgmine kontrollpunkt – Club UK.

audio: Rasmus Faber feat Melo – Get Over Here

meediat võiks seadustega hakata reguleerima, on viimasel päeval õhus olnud. asjaosalised pole seni öelnud, mida seadusega saavutada tahetakse, mis on seaduse eesmärgid. teema üks algatajaid, kultuuriminister Raivo Palmaru ei oska isegi siinse ajakirjanduse probleeme välja tuua. ehk otsitakse lahendust kui probleemgi selge pole. see selleks.

vigu meedias on, aga arvan, et seadusega neid ei lahenda. just nimelt meedia ja ajakirjanduse konstruktiivne eneseregulatsioon saab olla see, mis asju parendada aitab.

mida saaks teha? mõned ideed ajakirjanduse jaoks, mis meedias leiamalt ei pruugi olla rakendatavad.

- väljaanne positsioneerivad end ja sõnastavad enda eesmärgid, sihtgrupi jms. esiteks on selgemad väljaande taotlused, teisalt jäävad ära mittesihtgrupi arvamused teemade või sisu kohta. meestel pole vast kohane rinnahoidjate praktilisusest ja mugavusest rääkida. mulle on näiteks Kroonika täiesti mõttetu ja igav väljaanne ning selle võiks minu poolest kinni panna. aga ma ei ole ilmselt sihtgrupp ning järelikult ei peagi ma sellega rahul olema. samas, oma positsiooni ajakirjanikuna ära kasutades saaks sel teemal palju kisa-kära tekitada, dramatiseerida, leida liitlasi, kes samuti arvavad jne jne. pseudo.

- ajakirjanduse eneseregulatsioon karmistub. hetkel on kas nõrk või ei toimi üldse. samuti erinevad ajakirjanduses töötavate inimeste arusaamad mängureeglitest. näiteks kaks aastat tagasi sõitsid ajakirjanikud reisifirma kulul soojale maale reisile. tegu oli ajakirjanduseetika rikkumisega, sest ajakirjanik tohib allikalt vastu võtta vaid väheväärtuslikke kingitusi (stiilis pastakad jms), mitte reisi või midagi selles suurusjärgus. see on huvide konflikt. selle reisijuhtumi puhul aga ei saanud paljud osalejad aru, mida nad valesti tegid, vaid pidasid seda teema tõstataja ärategemiseks.

- avalik tauniv suhtumine meedias ilmunud nõmedustesse ja ebaeetilisele tegevusele. mulle meeldib EPLi peatoimetaja Priit Hõbemägi avalikud kommentaarid näiteks Igor Gräzini klaperjahile, mis sai alguse KuKu raadiost ja millel SLÕhtuleht praegu edasi sõidab. meedia ise peab taunima oma

- inimeste meediateadlikkus tõuseb. ühelt poolt saavad kaasa aidata toimetused, selgitades, kuidas ajakirjandus “käib”, kuidas lood valmivad, millistel alustel valitakse allikad jms.

- koolitus. toimetuste koostöös toimib teist aastat reporterikool, mis annab ajakirjandusoskuste intensiivõppe. osalesin esimesel kursusel ja oli kasulik. sealt peaksid läbi käima kõik toimetustesse värsked tööle asujad.

aga, nagu on olemas altkäemaksu võtvaid politseinikke, lohakaid ja hoolimatuid ametnikke, on ka meedias või kitsamalt ajakirjanduses inimesi, kes suhtuvad töösse ükskõikselt, ei saa aru oma tegude tagajärgedest või on lohakad, ei käitu eetiliselt jne. sõltub inimesest, mitte ametist. ajakirjanduses ainult paistab lohakus või oskamatus selgelt ja laiemale publikule välja.

samas on ajakirjanduses( arvan, et enamuses) ka neid, kes töötavad pühendunult, peavad kinni eetikast, hoolivad ajakirjanikuameti ja väljaande või ajakirjanduse mainest tervikuna.

selle mõttega loeb selle tööaasta lõppenuks.

ahjaa, üks huvitav fotoblogi taas juures.

audio: Mondo Grosso – MG4

audio: Bossa Mundo 2

mõned teadaanded.

- in the beginning there was Jack and Jack had a groove… aa, see pole see koht.
- BetaMag 2 on “lettidel”
- Broken Time Orchestra album rokib viimased kolm tundi sokke jalast. ei saa väita, et oleks jõudnud algusest kaugemale kui kolmas lugu
- inimesega, kes mõtleb korraga viite mõtet ja suudab neist korraga ka rääkida, on minusugusel radikaalil päris keeruline suhelda
- i have a dream
- midagi oli veel, aga ununes

audio: Roni Size – Heroes (Kruder`s Long Bossa Mix)

audio: Afro-Mystik – Infinite Rhythm (Swag’S Universal Re-Edit)