www.blog.ee/rivos

eila läks mõnusalt pikemalt. tegelikult ei ole kell 300 suht rahvatantsuse (räägib mees, kes ei tantsi, ever), glögise ning peale suuremat sorti integreerumist kuigi ratsionaalne koju laekuda. eriti, kui hommikul oleks suht tark kell 7 adekvaatne olla ning trükitööstuse (pmst =molekulaarbioloogia) teemal üht-teist kirjutada. kamba peale otsustasime ka, et “kaera jaani” inglisekeelne lihtne vaste võiks olla lihtsalt “cereal”.

Sleepwalkersi eksperimentaalfilmide seanss oli liialt shokeeriv feat rõve, et sellel pikemalt peatuda. kujutan ainult ette publikut, kes otsustas eile kell 21 hakata tudengifilmide fänniks, ning sättis end Sõpruses mugavalt istuma. kaks tundi hiljem (poolsuitsiid) või veidi varem (õige tegu) saalist põgenedes peas liikunud mõtte võis ilmselt kokku võtta, kui WTF!? pärlid vedelesid taas sigade ees. samas, dance films olid äärmiselt sümpaatsed.

üldiselt on mul nüüd see teos. üritan selgeks teha, miks ja mis teedel see miskist Shveitsi ülikoolist (ei tea, kas sõltumatu) minuni jõudis. nimeliselt jne. või mida ma sellega tegema hakkan.

aga nüüd midagi täiesti erinevat, elulist, kasulikku ning jätkusuutlikku. (kohvi otsides vasakule ära).

laugh.

kõrvas: Sarah Jane Morris – Nothing Comes From Nothing (Atjazz Remix)

no tere tore (häälda: talv). kes ütles, et korteris elamine vabastab lumerookimisest? mh? irvakile jäänud aken tähendas a) kabelit, b) väiksemat sorti lumehange, mis end stereo poole vaikselt upitas. aga, et esimene lapsuke läheb ikka aia taha (või kanalisatsiooni), lõpetasin ta maise eksistentsi. stereo jäi elama. muidu oli kiusatus (millele vastu ei suutnud seista) jätta ära tänased töised kohtumised ning riietuda suusapükstesse, sest enne töö tegemist oleks mõistlik end sinnani kaevata.

lisaks leidsin kodustest reservidest ühe tutimütsi (tutita), kiskusin selle ka silmini. peeglist avanenud visuaalset elamust saab kirjeldada kui “täiesti tobe”. eriti tihti seda ei teeks.

siis avastasin maja ees, et peaks mingi autorondi vms maja ette sebima, mida hommikuti lumest puhtaks kraapida ja uuelt naabrineidiselt miskit puhastusvidinat laenata. uus tase flirtimises, indeed.

töö poole kulgedes oleks peaaegu Falckilt 300kroonise kinkekaardi saanud (vastuvõtja kulul), kuid vabandus rubriigist “sulli pole, kaart ei maksa” täna millegipärast kehtis. there still is life on planet Earth.

nüüd retsin enne tööd veel Sonicstage`i, mis mõni aeg tagasi koostöö lõpetas, kuid eile kergeid kommunikatsioonimärke näitas ja üht-teist plaadile lubas tõsta. selgus, et ta tõstis teatud lood jäädavalt ära. kuhugi.

we all love sax.

kõrvas: Lisa Shaw – Always (Lovetronic Vocal Mix)

tänane äratus oli värskemat sorti, sest kella 10 paiku hakkas kostma mingit müra (teatud ringkondades tuntud ka muusika või eurotrance nime all). tuli alumisest, või ülealumisest korterist. natuke mürises ja vokaalist sai suht hästi aru. mitte, et oleks tahtnud. miskist kräpist ilmselt räuskas, sest tavaliselt kõlab läbi korruste vaid bass. majja on ilmselt konkurent tekkinud.

igatahes võtsin duellikutse vastu ja haarasin puldi ning jätsin mõneks tunniks midagi teravamat mängima, magasin edasi. kaotada ta ilmselt ei osanud, sest mõned tunnid hiljem kiljus tibi endiselt õhulosside ehitamisest ja muus sellisest.

Sleepwalkersi esimene seanss oli päris mõnus, kaheksast filmist pooled pakkusid miskit elamust. oleks ajakest rohkem. (tööga vaskule ära).

1613.

pühapäevalugu kõlaris: Solu Music feat Karner Gardner – Love Come Around

eila julgesin klaveriga juba ühes ruumis kahekesi olla ning teda pikemalt silitada. loobusin peale tundi filmidest ja tegin näpuharjutusi ning klimberdasin niisama. endiselt kestab vaimustus sellest, kuidas ta kõlab.

enamvähem selged on ka paar nippi, kuidas bluffida, et oskad mängida. samas noodilugemise valdamine võtab veel ilmselt üsna palju aega, see tundub hetkel veel hiina keelena. samuti see, et kõik kümme näppu koos tööd teha suudavad. praegu kipub pöial autsaideriks jääma ning üle ääre alla rippuma.

mille võrra targemaks sain, hetkel ei teagi. tunne lollim ja segasem hetkel vähemalt pole. eriti.

õhtu sisustab Sleepwalkers. pildistan korraldjatele ja oleks ise filmikooli tahtnud minna, kuid aeg natuke halb.

triibuline.

kõlaris: Massive #1 Mixed By Graeme Park

mõtlesin õdakul, kui kolmandat korda millegiga hakkama saan, siis kandideerin Darwini preemiale. esiteks näperdasin seda õhuvärskendajat, millel käib balloon sees ja mida tuleb surtsu lõhna kätte saamiseks pigistada. too ei olnud juba pikemalt elumärke näidanud. ärkas pressides ellu küll ja viskas suraka vedelikku otse silma. siiani tunnen lõhna. teiseks konverteerisin elamise sigalast taas veidi tsiviilsemaks ja üritasin teha nägu, et märg põrand pole libe. vähe jäi puudu läpaka ja fotoka purustamisest.

lisaks tõi eile kolleeg UKst portsu kohalikku pabermeediat, konfiskeerisin päeval The Sunday Telegraph Magazine`i, kus oli põnev lugu sellest, mis saab siis, kui suitsiidi üritanud inimene jääb elama. ehk, kuidas ta edasi elab. mitte, et oleks kalduvus, lihtsalt keegi pole varem teemat säärase nurga alt puudutanud. neli erinevas vanuses inimest rääkisid ja kahetsesid.viimane, mida enesetapja ootaks, on ju ellu jäämine.

Heidi didn`t know what to say to her children. “How do you explain to them that you were going to leave them?”

in the night…

kõrvas: Lisa Shaw – Let It Ride (Speakeasy Remix)