www.blog.ee/rivos

tegelikult oli mõte täna Kaarli kirikusse minna, kus Estonia uppumise 10. aastapäeva mälestuskontsert. see algas kell 19. hilja. netis surfides jäi pihku järgmine jutustus ehk üks neist pääsemistest. natuke inimest teades on märksa põnevam lugeda.

“You just can`t put something like that behind you,” Ojassaar said in a recent interview. “It`s too close. It`s too close now and it will be too close ten years from now. It will always be too close.”

ise mäletan sellest hommikust, et kooli laekudes küsis klassivend, kas olen juba Estoniast kuulnud. ei olnud, ei teadnud siis, mis laevgi see oli. igatahes oli vastikult vihmane ja kõle päev ning päeva peale uudiseid jälgides jäi aastateks kummitama Silver Linde lause, kes ütles, et visiir oli avatud ja sealt tuli vett sisse. palju.

ja ületunnid sisustasin fotodiibiga, kirjutasin Ratsionaalne pildikunst ehk geomeetria fotodes.

see kaader filmi “stiilipidu” võtetelt.

hajevil.

kõrvas: Towa Tei - Happy (Morning Happiness Mix)

union. on uni. hommikused inimesed on lahedad. pole veel 100% ärganud ja on sellised kohati kohtlased (mitte ajada segi kohatuga). ülelauanaaber potsatas toolile ja viskas taskust lauale kroonise mündi. selle eest annab üks teatud aparaat ühte teatud pruuni vedelikku (mõningates ringkondades tuntud ka kui kohv). münt kolises natuke aega ja viskaja lõi selle siis käega vastu lauda tasaseks nagu oleks kulli-kirja visanud, endal näol mulje, nagu oleks äsja miljoni võitnud.

ülelauanaaber aga sõimleb (suhtleb) arvutiga ning vehib rusikaga.

suure laua ümber toimub igahommikune infotund, rohkem küll minutid. parim tsitaat seni: no ma võin küsida, aga see pole mingi küsimus.

ja üldiselt on kahju temast lahku minna. see, kuidas ta hommikuti meeldiva muusika mängima pani, kui mind äratas. või mõnusalt kõrva sosistas. või oma pehmete vormidega nii silmale kui käele rõõmu tegi. alati maitsekas ja stiilne, ei seganud vahele, kui vaja ei olnud. vajadusel oli vestluspartneriks, vajadusel vaikis. vähem draamat tegelikult, tagastan ühe prototüüptelefoni, mis pea igas asendis igasse taskusse mahtus.

see tuletas meelde, et oleks aeg enda kolakas ka väiksema mudeli vastu vahetada. igasugused mahapillamised ja muud ekstreemsused ei ole ta eluküünalt veel kustutanud, mistõttu motivatsioon muutuseks suht madal. muidu omal ajal olin esimene äss toimetuses oma polüfooniliste helinatega ja kontorinurgas karjuv ritsikas ajas paljud segadusse küll.

varjud.

kõrvas: Everything But The Girl - No Difference

eile tuli sügise tunne ka lõpuks. mitte, et oleks teda oodanud, aga tuli. see on segu kergest ja külmast tuulest, eriliselt pilvede vahelt piiluvast päikesest, peegeldustest lompidel, kergelt sahisevatest lehtedest, niiskest ja peegeldavast asfaldist, peenest udust, hämarusest ja rõskusest ning üksindusest.

hüljatud.

kõlaris: Bliss - Don`t Look Back

olen reedest saadik peamiselt ühte lugu kuulanud. tolle ketta viies siis. viidet loole ei leidnud kusagilt. küll selgus, et selle on ametlikult välja andnud tööandja omanikule kuuluv label Bonnier Amigo Music Group. sürpriis. peaks neile miskit house`ilabelit ka soovitama. et mitmekesisem jne.

eile tekkisid mõned fotoideed ja natuke sai plõksatud ka. hiljem, kui õnnestub kriitikameelest üle ronida või teda vähemalt ignoreerida, siis mõned veel.

kaks.

kõrvas: Deli Sound Store (vol 1)

giid olin täna. ja muidu chill. pildil klikkides suuremalt ka.

kõlaris: Simon Grey - Prophecy