www.blog.ee/rivos

huvitaval kombel ei jõua nüüd, kui oleks (ja oleks isegi vist kasulik ning mõistlik) millestki päriselt kirjutada, siia peaaegu ühtegi kriipsu. mujale küll ja ükskõik, mis teemal. aga Sellest mitte. kirja vahel saab, aga see kustub sama kiiresti, sest selle portsu blogisse pistmine tundub kuidagi … odav. ja kuidagi viisakakam tundub seda ise tassida. tulemuseks ongi tunde ümaramaks lihvitud mõistujutt. hetkel veel jah. teagi, kas asjatu või mitte.

selle kõige tore pool on samas, et muidu iseenesestmõistetav saab oluliseks ja tähelepanu. ja näeb, kui palju on tegelikult mõttetut virinat ja ärritumist suvalistel teemadel. täiesti ebaoluline, millele end ja oma närve-aega-energiat raisatakse. see, mis päriselt oluline või hea või väärtuslik, saab vähem, kui üldse mingit tähelepanu. hämmastav. ja kurb.

kusjuures, suve läbi hommikust õhtuni töö rabamine toob paljude näole küll hämmelduse, kuid on tegelikult pääsetee ja kergendus. midagi maskilaadset, hoiab (mõtted) eemal. hingetõmbeaega pole ka õnneks eriti olnud. see on vist üks variant sellega toimetulekuks. kuigi midagi hakkab vist läbi nn tilkuma, sest shokk ja alguses kaitseks ette tõmmatud eitus on üle taandumas, emotsioonid lahtumas, argipäev sisse trügimas ja mingi uus normaalsus vaikselt kujunemas. nägin Teda möödunud nädalal unes. kõige selle peale imestasin hommikul, et alles nüüd. uni ise ei olnud kurb. aga selle tunne küll, sest tead, et ärkad peagi üles.

ja asjad või valikud, mis on vaid enda kontrolli all, mis ei pudene su tahtmisest, tegevusest või tegevusetusest sõltumata puruks, ja sõltuvad ainult endast, omandavad ka uue, hinnalise tähenduse. tunnid trennis ei ole enam igavad või nürid motivatsioon teha ja areneda on laes. varsti peaks kogutut ainult saavutusteks vormima.

puhkuseni hoian tempot, siis tahaks asjad paika loksutada. puhkuseplaan ütleb “ära”. teine õhk ja keskkond ning teemad. valikuid on. rohkem kui valida suudab. igale poole tahaks

lugu: Van Hai – Dernier Amour (Ripperton Remix)

mis ma oskan öelda. kõige raskemad paar kuud on viimased olnud. üldse. mistõttu on palju huvitavaid mõtteid ja kogemusi. võib-olla kirjutan sellest kõigest kunagi pikemalt ka. praegu veel liiga värske või ei oska osadesse asjadesse veel suhtuda.

muidu on sügisest igasugu huvitavaid asju juhtunud. vaatan nimekirja pealt, et justkui sportlane oleks, mingil põhjusel on liigutamisega kaasnev kuidagi tugevamalt meelde jäänud ja emotsionaalselt tugevalt laadinud. lisaks teraapiline mõju. äge.

- panin üle 10+ aasta suusad alla.
- suusatasin pärast kahekuist harjutamist ja kolm korda klassikat proovinuna läbi Tartu Maratoni. selle huumor peitus faktis, et klassikat ei olnud ma harjutanud ning uute suuskadegagi tutvusin esimest korda hommikul stardis. aga võimas. ja järgmisel aastal jälle.
- siis kuu aega hiljem uisklesin läbi Haanjas ränkraskel rajal 100km. üha rohkem olen veendunud, et raskuste ületamine on kinni peas.
- suusast sain sellise hoo sisse, et kevadel hankisin rullsuusad ja nüüd kulgen nendega rullidele sekka.
- kliima poolest ideaalsed sügis-talv-kevad-suvi olnud. pole siin elada häda midagi.
- põlveopist sai aasta, iga kuuga läheb üha paremaks ja olemine tugevamaks. (täiendatud kuu aega hiljem – põlvele tegin trennis liiga, aitäh krobelisele asfaldile).
- spordisektsiooni üle on muidu üldse põhjust rõõmu tunda – füüsiliselt üle aastate parimas vormis, pulsid klapivad, jõudmist ja tahtmist jätkub.
- kultuuriaasta 2011 raames toetan veidi Fotokuu korraldust.
- märkasin nädalavahetusel, et pool juulist on juba läbi :S
- vahetasin kaamerat, proovin rangefinderit. kaasas kandmiseks seni mugavaim suuruse-kaalu-kvaliteedi suhe.
- esimest korda näpati krediitkaardiandmeid, märkasin liiga hilja. õppetund USAs maksis 3000 krooni. mõnel Kagu-Aasias reisides polnud üldse probleemi.
- kokandus on päevakavva tekkinud, uus hullus ja hobi. aitäh Jamie Oliverile.
- suvel töötada mulle sobib. ei kipu kontorist välja, sest siin on enamvähem ainus koht, kus talub olla.
- muidugi tööd on sellistes kogustes, et … huh.
- ööuni on lühemaks jäänud, päikesepatareidest saab vist särtsu.
- andmebaasi Discogs nn turg tõi viimastel kuudel paarkümmend plaati. soovitan ostukohana – hea valik ja palju sellist musa, mida siit ei saa kunagi.

audio: Embee – Retty.

panen USAle lõpuks ka punkti. ligi neli nädalat möödus liigkiiresti, sest NYCsse plaanitud ja seal veedetud paar nädalat jäi selgelt väheks. sinna lennates arvas lennukis UKst pärit pinginaaber (kes lendas sinna nädalavahetuseks), et neljast päevast on enam kui küll. nomaitea, sellest piisab ainult meki suhu saamiseks, mööda peamisi vaatamisväärsusi traavides.

ahjaa, november on seal aja veetmiseks sobiv aeg. lükkab pimeduses veedetud sügist edasi ja temperatuur ringi uitamiseks väga meeldiv.

muidu sellised asjad jäid meelde.
- esimest korda päriselt NYC panoraami näha. JFK lennujaamast. hoomamatu tunne.
- esimest korda 50. tänava kandis metroost tänavale, pilvelõhkujatekanjonisse ronimine. VAU.
- linna suurus. kirjeldamatu.
- Central Parki pärast olen väga kade.
- sügis sel laiuskraadil on kihvt – soe (plätuilm oli mitu päeva), kuiv ja valge.
- mastaap – kõiges – inimeste hulk, toit, linnad, muuseumid, ajakirjad, kultuur, kaubanduses jms.
- paranoiameisterlikkus – plakatid (a la 715 999 inimest märkasid midagi kahtlast eelmisel aastal. helista sinnajasinna) ja uudised.
- 9/11 tähtsusest distantsilt lõpuni aru ei saa. päris jube tunne valgub üle keha memoriaalis deformeerunud lennukiakna tükki või kõveraid terasest majasambaid nähes.
- konkurents – tunned igal pool. tänaval on kümneid hotdogimüüjaid, tänavad taksodest umbes. inimesed valmis kolima ühest riigi servast teise, et tööd saada jne.
- meediatarbimine – igal pool ja erinevate vahenditega. iPad tundub USA turule loogiline toode.
- New York Loft Hostel Williamsburgis. väga äge koht ööbimiseks, mõne metroopeatuse kaugusel Manhattanist. loft ja head hinnad. kambaga minnes saab seal linnajaos lofti rentida (ca 10k kuus).
- lemmikumad linnajaod: Long Island City, Williamsburg, West Village, Greenwich Village ja Wall Streeti kant. SoHo ka teatud mööndustega. idapool jäi Manhattanist üsna avastamata.
- viimasel õhtul jalutatud 300 kvartalit.
- DC ja NYC suhtuvad kui Tartu ja Tallinn – suurem on närvilisem ja ebainimlikum, teine selline pehmem ja toredam, kus inimesed ei tuututa üksteise peale autodes.
- sporti tehakse palju.
- Manhattan mõjub kohati oma tempo ja närvilisusega ebainimlikult. saab aru, kui saarelt näiteks Brooklynisse ööbima kolida.
- samas on NYCl mingi seletamatu tõmme.
- sõjad ja kosmosevallutused on rahvuslik uhkus.

varsti uuesti.

pilti tegin 4,5 rulli. suur osa veel üles panemata. vaata mu Flickri galeriist näiteks.

DCs, kolmas 6htu. siiasaabumine (siia all m6tlen hostelit) oli kerge ekstreem. kuna ka eelmisse majutusse laekumine oli samadel p6hjustel p6nevatekillast, siis nyyd veel kolmas kord kusagil paaniliselt elamist taga otsida ja ongi reeglid kinnitatud.

lyhidalt, alati prindi (krt) asjad v2lja. sel korral teadsin hosteli nime ja aadressi p2he sain turisimiinfost miskid valed koordinaadid, mis viisid mind 20 kvartalit (+ tee peal lisandunud uduvihm, yha raskemaks vajuv seljakott ning hommikune ohter kohvikogus k6hus) piirkonda, mille kohta kuulsin hiljem, et see on no-no. seda, et ainus oma rassi esindaja oled, m2rkad ehmatusega. arvutit mul pole ja telefon ei toota, hea kyll levist 2ra olla ja nii isegi saab reisida, aga peab hoolikam olema.

igatahes. DC meeldib. konkureerib tugevalt NYCga. meeriklased teavad r22kida, et NYC ja Chicago on USAs vist kaks ainsat city’ t, kus elu tegelikult 24h toimub. pealinn on tugevalt teisest puust – madalam, inimesi kordades v2hem, puudub Manhattani n2rvilisus ning inimesed tuututavad yksteise peale autodes v2hem, vaatamisv22rsused ja huvitavad kohad on tasuta. ehk yldse inimlikum tundub siin kuidagi. kuigi NYCi 22relinnad (Brooklyn jt) oleks ka t2itsa elatavad.

n2dala jagu olen siin nohik, et muuseumid ja muidu ajalooliselt kihvtid kohad yle vaadata. kahe p2eva p6hjal julgeb v2ita, et see k6ik on tehtav jalgsi. ilm on eilsest ilus ja jakki eriti vaja ei l2he.

yle-eile sain l6puks aru, et suurest linnast on nyyd kyllalt. seda p2rast uues elukohas (Loft Hostel, seni 2gedaim hostel, ever. ja p2ris loft jah), ehk Manhattani k6rval ja 5 minutit cityst, sisse olime seadnud ning 6htul linnapeale uitama sattusime. metropol on 2ge, aga p2rast n2dalat on hea mujale linnajagudesse ka sattuda.

Williamsburg on yha popimaks muutuv piirkond, kuhu kunstnikud ja muud loomepersoonid kogunevad. elatakse siin loftides (ca 10k eest kuus saab yyrida), palju on galeriisid ning muid v6imalusi inspiratsiooni ammutada. publik ikka v2ga erinev kui paari metroopeatuse kaugusel Manhattanil.

paar 6htut oleme Manhattanil baarides laaberdamas ka k2inud, tempo ja intensiivsus on siin kogu aeg k6rgel. p2nev.

t2na uitasin Long Island Citys (p2va highlight oli yhe stuudio uksel Uma Thurmanile otsa jooksmine), homme vaatan ilmselt Brooklyni sydames ringi. tegelikult oleks kuu aega siin paras veeta ja erinevaid piirkondi uurida jne. saab linnast p2ris maigu ka, sest suur osa NYClasi elab ju Manhattanilt eemal.

j2rgmisel n2dalal surfan yhe kommuuni diivanil ja siis DC. selgus, et Kanadasse saab ka lihtsalt/kiirelt/soodsalt ehk p6ikab ehk sinna ka.

ja moodsa suveniiri sain ka – trahvitiket NYPDlt. selle p2rast peab veel Brooklynisse vaidlema minema.

aga kihvt on, ilm on 2ge, seltskond hostelis ka jms.